Elektrostaatilise{0}}tundlikes keskkondades, nagu elektroonika tootmine ja laborid, saavutavad anti-staatilised toolid materjali valiku ja konstruktsioonilahenduse kaudu laengu hajumise, vältides staatilise elektri kogunemist täppiskomponente kahjustamast. Need toolid kasutavad tavaliselt juhtiva raami ja hajutava pinnamaterjali kombinatsiooni.
PU-vaht on oma poorse struktuuri ja reguleeritava takistuse tõttu tavaline valik anti-staatiliste toolipindade jaoks. Juhtivate täiteainete (nt süsinikkiud) lisamisega saab pinnatakistuse stabiliseerida vahemikus 10^6-10^9 Ω, võimaldades aeglast staatilist tühjenemist ilma tühjenemise ohtu tekitamata. Roostevabast terasest raam moodustab maandustee läbi metalli omase juhtivuse ning galvaniseerimine suurendab veelgi komponentide, näiteks gaasivedru, korrosioonikindlust ja juhtivust.
Antistaatiliste toolide tööstuslik hindamine keskendub kolmele mõõtmele: kas pinnatakistus vastab ESD standarditele (tavaliselt nõutakse 10^6-10^9 Ω), maandussüsteemi töökindlus ja kas materjalid vastavad puhta ruumi nõuetele. PU-vahu ja roostevaba terase kombinatsioon vastab elektrostaatilise kaitse vajadustele ning selle hõlpsasti{6}}puhastavad omadused vastavad ka puhaste ruumide osakeste kontrollimise standarditele.
Praktilistes rakendustes seavad elektroonikatöökojad esikohale istmete vastupidava anti{0}}staatilisuse ja testivad seetõttu regulaarselt nende pinnakindlust. samas kui laborikeskkonnad võivad suuremat rõhku panna materjalide keemilisele vastupidavusele. Kõrguse reguleerimise funktsioon on loodud järjepideva elektrostaatilise kaitse tagamiseks erinevatel töökõrgustel, tagades tõhusa maanduse isegi siis, kui operaatorid liiguvad.